13. Nädal: Teistmoodi IT
Kuna IT ja arvutid on järjest rohkem inimeste igapäeva elu kasutuses siis on vältimatu, et ka puuetega inimesed peavad saama kasutama neid seadeid. Eestis võiks käsitleda seda kui erivajadustega inimeste abivahendeid, need kellel on vajadus saavad abivahendid. Eestis läheks see ilmselt sotsiaalministeeriumi halduse alla. Riik peaks seda rahastama piisaval määral, et enamus puuetega inimestel on võimalik kasutada arvuteid. Lahendused erinevate erivajaduste jaoks võivad olla vägagi erinevad. Vastavalt lahendusele on ka seadme kasutatavus mõjutatud. Näiteks kui asendada hiir eye trackimisega on see tõenäoliselt aeglasem kui tavalise hiire kasutamine, kuid võimaldab füüsiliste puuetega inimestel saada peaaegu sama kogemus mis hiirega kasutamisel. Õnneks tehnoloogia areneb kiiresti selles valdkonnas, näiteks ajukiibiga arvuti juhtimine oleks väga hea üldine lahendus mis töötaks väga väga paljude inimeste jaoks. Natukene üle aasta tagasi sai üks Neuralinki patsient mängida arvutis malet kasutades ainult ajukiipi.
Kuna praegu aga ei ole ajukiip veel kõigile kättesaadav võiks riik toetada puuetega inimesi piisavalt, et nad saaksid kasutada arvuteid. Näiteks eyetracking seade puuetega inimestele kellel ei ole silmadega probleeme ja muu lahendus inimestele kellel on silmadega probleeme. Siiski kehtib ütlus "Tool tehtud kõigile, ei ole mugav kellegi". Ehki üldisemad lahendused ei ole just kõige mugavamad paljudele, võimaldavad nad siiski entry level kasutamis mugavust. Praeguses riigi majandus seisus ei näe ma võimalust, et riik saaks toetada kõiki neile parima lahenduse pakkumises.
Allikad: https://www.theguardian.com/technology/2024/mar/20/elon-musk-neuralink-brain-chip-patient-chess
Comments
Post a Comment